Ladustamine – tarneahela võtmeelement

Ladustamine on üks olulisemaid tarneahelate säilitamisega seotud elemente. Logistikalao korralik juhtimine on laoprotsesside ja logistika seisukohalt edu võti. 

Mis on ladustamine?

Säilitamisprotsess hõlmab kaupade vastuvõtmist ja kogumist ning asjakohastes tingimustes ladustamist. Laoprotsessid hõlmavad ka info liikumist, ressursside töötlemist (sh hooldus ja komplekteerimine) ning nende kaupade üleandmist saajatele. 

Igas laos on oluliseks probleemiks selle kaupade ladustamisega seotud varustus – sh riiulid, kapid ja nagid. Oluline on rajatis varustada kärudega, sealhulgas tõstukitega. Võtmeroll on õigete loomine tsoonid laos võttes arvesse erinevaid temperatuuritingimusi (sh külmhooned) ja niiskust. Oluline on kindlaks teha, kas rajatis on kõrgladu või mitte madala lahtriga ladu. 

Mis on laofunktsioonid logistika?

Logistikaladu peaks täitma paljusid funktsioone. Peamised on vastuvõtmine, ladustamine, korjamine ja väljastamine. Need kaupade ladustamise protsessi etapid tagada laoprotsesside järjepidevus ja efektiivsus.

Esimene neist laofunktsioonid on kauba vastuvõtmine, mis peaks toimuma eraldi tsoonis, misjärel võtab üleantud kauba eest vastutuse üle ladu. Kauba lattu saabumise raames kontrollitakse dokumente, laaditakse kaubad maha, võetakse vastu, eraldatakse ja hoiustatakse selleks ettenähtud kohas laos. Ladustamine hõlmab ülekantud koormate korrapärast paigutamist selleks ettenähtud tsooni ja kohta. Tasub rõhutada, et laod võivad pakkuda lühiajalist ladustamist ja ladustamine pikaajaline. Komplekteerimine hõlmab kauba osa võtmist kliendi poolt sortimendispetsifikaadis märgitud kaubakoguse kohaletoimetamiseks. Logistikalao põhiülesannetest viimane on kaupade väljastamine. See protsess hõlmab kauba ettevalmistamist, vabastatud kauba kontrollimist, nende märgistamist ja vabastatud kauba laadimist vastavale transpordivahendile. 

Mis on ladude tüübid? 

Ladusid saab jagada mitme kriteeriumi järgi. Esimene on lao kujundus. Selle kriteeriumi raames saame eristada avatud, poolavatud ja kinniseid ladusid ning maapealseid ja maa-aluseid ladusid. 

Teine kriteerium on ladude jagamine seoses täidetavate funktsioonidega. Siinkohal tasub mainida konteineri-, tolli-, saadetise-, tarne-, tootmis-, jaotus- ja ümberlaadimisladusid. 

Samuti on 3 ladu ladude tüübid jagatud vastavalt kauba ladustamisviisile. Siin peaksite märkima kõrged, keskmised ja laod madalad laod. 

Ladude tüübid saab näidata ka laadimisviisi alusel. Laadimisoperatsioone saab läbi viia kahte tüüpi laadimisdokides: kaldtee- ja nulldokkides. 

Mis on ristdokkimine?

Üha populaarsemaks laoteenuseks on ristdokkimine, mis on laoteenuste kaasaegne vorm. Selle tunnuseks on kogu kauba ladustamise etapi väljajätmine ladustamisprotsess. Kaup toimetatakse lattu, võetakse vastu ja laaditakse kohe ümber, et anda üle saajale. Seda sorti kaupade ladustamine võimaldab oluliselt vähendada kaupade ladustamisest loobumisega kaasnevaid kulusid ja samal ajal säästa aega, lühendades tarneahelat. 

Ristdokkimine toimib suurepäraselt, kui koormad jõuavad lattu mitmest allikast ja kantakse seejärel üle ühele saajale. Ristdokkimist kasutatakse ka siis, kui kaubad edastatakse ühe saatja poolt ja jaotatakse mitmele saajale. 

Ristdokkimisteenus töötab hästi iga transpordi puhul. Seda saab kasutada nii koondvedudel, aluste ja konteinervedudel kui ka standardsete saadetiste veol. 

Säilitamine ristdokkimist ei rakendata igas laos. See teenus nõuab sobiva tarkvara kasutamist, mis tagab tarnete täieliku integreerimise ning ümberlaadimise ja saatmise sünkroonimise.